Õppekava

I Üldosa

Õppeaja kestvus: 2 või 3 kuud

Maht tundides:  24 akadeemilist tundi

Õppekeel:  eesti

Õppevormid ja meetodid: praktilised tunnid vees, osaoskuste hindamine, lõpparvestus

Vastuvõtutingimused: kuulub I  (vajadusel ka II)  kooliastme riiklikusse õppekavasse ja on kohustuslik

Õppevaldkond: kehaline kasvatus

Lisaained:  -

Dokument lõpetamisel: Ujumisõpetaja annab koolile tagasi tagasisidelehe, kus on märgitud iga õpilase saavutatud osaoskused.

II Õppe-ja kasvatustöö eesmärgid

Ujumise algõpetuses on kesksel kohal õpilase veega kohanemine.

Õpilase õpetamine läbi ujumise osaoskuste omandamise (õpilane oskab vees libiseda, sukelduda, vee pinnal hõljuda, rinnuli ja selili asendis edasi liikuda, läbida 25m ja/või 200m).

Õpilane hindab adekvaatselt oma võimeid vees ja rakendab eakohaseid veeohutusalaseid  oskusi.

Õpilane väärtustab tervislikke eluviise ja eluks vajalikku ujumisoskust.

Õpilane peab kinni ujula hügieeninõuetest ja mõistab nende olulisust.

Õpilased lahkuvad tunnist hea tujuga.

III Õppetöö sisu

Õppetöö on korraldatud ujumiskursustena. Tunnis osaleb üks klass ja neid  õpetab 2 õpetajat. Õpperühma suuruseks on kuni 30 õpilast. (õppetegevus  tundide  kaupa on ära toodud Lisas 1.)

P    Praktiliste oskuste kõrval räägitakse ujumisest kui tervisliku eluviisi osast ja selle vajalikusest.

-     Õpilased kohanevad vees ja omandavad uusi oskusi ja teadmisi.

      Ujumisoskust omandatakse vastavalt väljatöötatud programmile, kuid igale õpilasele ja tema arengule lähenetakse vajadusel ka individuaalselt.

IV Oodatavad õpitulemused

Mängulise tegevuse kaudu omandavad õpilased:

Mitmekülgsed oskused vees ja veekogude läheduses toime tulekuks;

Oskuse ületada veega seotud hirmud ja veest rõõmu tunda;

Oskuse väärtustada ujumist tervisliku eluviisi osana.

V Hindamine/tagasisidestamine

Ujumisõpetajad annavad igas tunnis suulist tagasisidet, õpilased sooritavad vahearvestusi (erinevate osaoskuste sooritamine) ja viimasel nädalal lõpparvestuse.

Ujumisõpetuse programm näeb ette arvestuslikku hindamist.

Ujumiskursuse raames lähtutakse erinevatest osaoskuste omandamisest, milleks on:

1. Veega kohanemine
2. Sukeldumine
3. Vee peal rinnuli  ja selili hõljumine
4. Vee peal rinnuli ja selili libisemine
5. 25m kompleksharjutus
6. 200m kompleksharjutus

-     Igat õpilast hinnatakse individuaalselt. Lapsi hinnatakse hindega “arvestatud” ja märgitakse ära osaoskus, milleni laps kursuse raames jõudis.

Kui õpilane oskas juba enne ujumiskursust vägal heal tasemele ujuda pannakse tema juurde märge: “ õpilasel oli ujumisoskus enne kooliujumise tunde” e. laps suutis sooritada 200m kompleksharjutuse juba esimeses kooliujumise tunnis.

Kui õpilane ei ole saanud kursusel osaleda, siis pannakse selle õpilase osaoskuseks “ujumisoskus puudub täielikult või õpilane ei ole osalenud”.

Dokument iga õpilase tulemusega saadetakse kooli.