|
|
|
TALLINNA HUVIKESKUS KULLO
Moekunst
|
I Üldosa
|
|
Õppeaja kestvus: 1 õppeaasta
Maht tundides: 6 tundi nädalas
Õppekeel: eesti keel
Lisaained: -
Õppevormid ja meetodid: õppetunnid, näitused
Vastuvõtu tingimused: vanuses soovitavalt alates 10 eluaastat, eelnevalt täidetud avalduse alusel
Õppevaldkond: kunst
Dokument lõpetamisel: väljastatakse vastavalt soovile
Moekunsti huviring on mõeldud arendama noorte loomingulisust ja iseseisvat mõtlemisvõimet. Antud huviringis on pakutud palju võimalusi, kus noored saavad otsustada ise ja teha oma valikuid. Vabadus on antud valida töö tegemise vahendeid ja töödel ei ole üheseid lahendusi. Õpilased saavad ülesandeks olla isenäolised ja seeläbi erineda massist. Pakutud ülesannete eesmärgiks on ergutada visuaalset ja sõnalist väljendusjulgust ning olla avatud uutele teadmistele ja tegemistele. See on katse kujundada loovat eluhoiakut ja arendada loomevõimet.
Antud huviring teeb sissejuhatuse moekunsti, et mõista paremini moe olemust, riietuse olulisust ja selle seost ümbritsevaga ning rõivastusest, kui kõige nähtavamast osast inimeses, kuidas rõivas suhtleb inimese enda ja ümbritseva keskkonnaga, kuidas riietus meid mõjutab, räägib moest kui visuaalsest keelest, märkide süsteemist ning võimalusest, mis annab kõikidele inimestele võimaluse teha kunsti, mille läbi inimesed näevad ja saavad näidata kordumatust. Inimestel on interpreteerimise võimalus: võimalus vaadelda, püüda tõlgendada, üritada analüüsida ning dešifreerida nii ennast kui teisi.
Huviringis räägitakse moeajaloost ning tõmmatakse paralleele tänapäevaga. Koostatud õppematerjal sisaldab seoseid teiste õppeainetega, nagu emakeel, ajalugu, käsitöö, tööõpetus jne. Õpilased saavad kasutada ajaloos ja kunstiajaloos õpitut. Kujutav kunst, arhitektuur, teatri- ja filmikunst ning muusika on samuti tugevalt mõjutanud moe arengut. Neid seoseid vaadeldakse ja uuritakse tundides veidi lähemalt.
Huviringis on suur rõhk inimese kujutamisel. Vaadatakse üle inimfiguuri õiged proportsioonid, kuidas figuuri proportsioonid muutuvad moejoonises. Püütakse välja jõuda figuuri joonistamiseni natuurist, visandite tegemiseni, õigete proportsioonide tabamiseni.
Värvusõpetusel on tähtis osa moekunstis. Tundides räägitakse värvide omavahelisest sobivusest, värvide kasutamisest moekunstis, rõivastuses. Käsitletakse stiilimõistet, vaadeldakse lähemalt figuuritüüpe ja nende erinevusi ning kuidas kujundada garderoobi vastavalt figuuritüübile.
Vastavalt eale ja iga osaleja oskustele sisaldab huviring ka praktilisi ülesandeid.
Moekunsti huviring on planeeritud läbi viia õppeaasta kestel 144 tunnise mahuga: kaks korda nädalas 2 akadeemilist tundi korraga.
Moekunsti huviringi rühm on esimese õppeaasta rühm. Vastu võetakse kõik soovijad vanuses 14-18 eluaastat.
Moekunsti huviringis pakutavaid ülesandeid võib varieerida ja ka selekteerida, olenevalt õpilase vanusest, töötamise kiirusest ning teemasse süvenemise soovist.
|
|
II Õppe-ja kasvatustöö eesmärgid
|
|
Eesmärk on tutvustada õpilastele moekunsti, heita pilk moemaailma, kuidas moemaailm kui süsteem toimib (moeprognoosid, värvid, trendid, informatsioon, messid).
Huviring sisaldab nii loengu kui vestluse vormis tunde, suure osa mahust võtavad enda alla praktilised ülesanded. Õpilastel on võimalus end proovile panna moekunstnikuna, sest teiste inimeste riietamine ongi moekunstniku põhitöö. Praktilise ülesandena on sees oma kaasõpilase riietamine, rõhutades tema isikupära ja leides talle sobiv riietusstiil, pakkudes välja oma nägemust. Kogu kursus on mõnus vaheldus, meeldiv eneseväljendusvõimalus.
Vestleme teemadel, kuidas saame end läbi riietuse defineerida ja oma isikupära rõhutada. Huviringis räägime moeajaloost ja tõmbame paralleele tänapäevaga. Vaatame seosed kunstiajalooga. Analüüsime moodi kui visuaalse kultuuri osa. Tutvume moejoonise kui kunstivormiga, uurime erinevate moejooniste tehnikaid ja kavandame moejooniseid kasutades erinevaid vahendeid, proovime moekompositsiooni, lahendame vormi ja stilistika ülesandeid.
Ülesannete eesmärgiks on ergutada visuaalset ja sõnalist väljendusjulgust ning olla avatud uutele teadmistele ja tegemistele. Proovida kujundada loovat eluhoiakut ja arendada loomevõimet.
Õppe-eesmärgid, milles õpilane:
· õpib tundma ja kasutama kunstikeelt;
· arendab oma vaatlusoskust;
· arendab kujundilist mõtlemist ja kujutlusvõimet;
· omandab loovtegevuse kogemusi, arendab loovust ja fantaasiat;
· omandab teadmisi kunstiliikidest ja stiilidest;
· õpib vaatama ja hindama kunstiteoseid, kujundab oma kunstimaitset;
· arendab avatud suhtumist kunsti ja kultuuri;
· väärtustab algatusvõimet ja katsetamisjulgust;
· arendab valikute tegemise oskust;
· õpib ideede arendamist ja tööde lõpuleviimise oskust;
· arendab analüüsimise võimet ja põhjendamise oskust.
Moekunsti huviringi töös on põhiline iseseisev loov mõtlemine. Seega tuleb anda õpilasele võimalus märgata, uurida, tõlgendada ja katsetada, kasvatada loovat initsiatiivi ning teravat vaatlusoskust ning aidata kaasa õpilase maailma- ja minapildi kujunemisele.
|
|
III Õppetöö sisu
|
|
Moekunsti huviring sisaldab nii loengu kui vestluse vormis tunde, suure osa mahust võtavad enda alla praktilised ülesanded. Osa tundidest on planeeritud ruumidest väljas, eesmärgiga näha ja õppida nägema meid ümbritsevat, sest elav keskkond on see, kus mood toimib. Mood on dünaamiline ja pidevalt arenev ning sellepärast ei saa seda õppida ainult klassiruumis.
Tunnid nõuavad õpilastelt iseseisvat mõtlemist. Pikemajaliste kompositsioonide tegemisel lähtutakse õnnestunumast visandlikust kavandist ning arendatakse kavandit edasi.
Huviringis sisalduvaid õppeülesandeid on võimalik varieerida ja vajadusel tööde aega pikendada, et anda õpilastele võimalus põhjalikumalt ülesannetesse süveneda. Siiski võiks antud huviring jääda sissejuhatuseks moekunsti, millest oleks hea edaspidi juhinduda ja soovi korral endale moekunstniku elukutse valida. Teadmised ja kogemused peaksid aitama noori iseseisvas elus ja edaspidistes õpingutes.
Kokkuvõtlikult:
- moekunsti huviringi töös analüüsitakse moodi kui visuaalse kultuuri osa;
- käsitletakse lühidalt moeajalugu;
- tutvutakse moejoonise kui kunstivormiga;
- kujundatakse kostüümi siluette läbi must-valgete ja värviliste joonte ning pinnaga kompositsioonide;
- käsitletakse värvuspsühholoogiat ja tehakse värvuskompositsioone;
- kavandatakse geomeetrilisi kangamustreid ja valitud kangale kavandatakse sobivad tegumoed;
- tutvustatakse stiilimõistet;
- antakse stilistika ülesandeid;
- huviringi töö sisaldab hulgaliselt vestlusi ning selles analüüsitakse meid ümbritsevat keskkonda;
- teostatakse üks vabalt valitud aksessuaar oma kavandi järgi.
Moekunsti huviringi soov on motiveerida neid noori, kes tahavad olla isikupärased ja silma paista. Oluline on arendada noorte loomingulisust ja julgust oma loomingut ka esitleda.
TEEMAD JA ÕPPEÜLESANDED
|
|
Õppeülesanne
|
Teema
|
Tehnika
|
|
|
1
|
Vestlus moekunstist
|
Moemaailma kui süsteemi toimimine (moeprognoosid, värvid, trendid, informatsioon, messid)
|
Ajakirjad, raamatud
|
2t
|
|
2
|
Vestlus moekunstist
|
Moejoonis. Kollaa˛.
|
Vanad ajakirjad, reklaami brošüürid, liim, käärid.
|
6t
|
|
3
|
Moejoonistega tutvumine
|
Inimfiguuri proportsioonid.
|
Harilik pliiats, kumm, A-4 paber
|
4t
|
|
4
|
Moejoonistega tutvumine
|
Moeloomingu tekke lähtekohad- moeeskiisid. Moefiguuri joonistamine. Moekrokii.
|
Harilik pliiats, kumm, A-4 paber
|
4t
|
|
5
|
Moejoonistega tutvumine
|
Moejoonised
|
Akvarellid, pintslid, tušš, paber
|
4t
|
|
6
|
Vestlus moekunstist
|
Kollaa˛ hetke trendidest. Trendiinimesest-kes on, kus elab, mida sööb, mis on seljas jne.
Kavandada garderoob.
|
Vanad ajakirjad, reklaami brošüürid, liim, käärid.
|
4t
|
|
7
|
Loovus
|
Loovuse arendamine, erinevad ülesanded. Fantaasia.
|
Paber, pliiats
|
4t
|
|
8
|
Moejoonise erinevate võimaluste kasutamine
|
Horoskoobimärk vabalt valitud tehnikas (kollaa˛, kattevärvid, tušš jne)
|
Vabalt valitud väike formaat
|
4t
|
|
9
|
Vestlus moest
|
Aksessuaarid
|
Harilik pliiats, kumm, ajakirjad
|
4t
|
|
10
|
Vestlused kunstist
|
Loeng moeajaloost. Kollaa˛
|
Vanad ajakirjad, reklaami brošüürid, liim, käärid.
|
4t
|
|
11
|
Värvusõpetus
|
Värvilahendused
|
Värviline pliiats, kumm, A-4 paber
|
6t
|
|
12
|
Inimese kujutamine
|
Figuuride ajakirjadest maha joonistamine
|
Harilikud pliiatsid, A-4 paber
|
4t
|
|
13
|
Inimese kujutamine
|
Pitsitrükitehnikas suureformaadiline moejoonis
|
Harilik pliiats, valge värv, pitsitükid, A-3 toonpaber
|
6t
|
|
14
|
Vormiõpetus ja kompositsioon moekunstis
|
Kostüümi silueti kujundamine. Aluseks põhivormid- ristkülik, kolmnurk, ovaal. Õigete vahekordade leidmine siluetis ja moelehekülje kompositsioonis. Siluettide arendamine tema osade vahekordade muutmisega.
|
2-3 silueti rida, tehnika must-valge +värv
|
4t
|
|
15
|
Vormiõpetus ja kompositsioon moekunstis
|
Eelnevalt loodud siluettidel liigendada pind
-joonega
-pindadega
joonte ja pindadega
|
4-5 eskiiside rida, tehnika must-valge +värv
|
6t
|
|
16
|
Praktiline ülesanne
|
Käekott. Kavandist valmis esemeni.
|
Kangas, niit, kaunistusvahendid, õmblustarvikud
|
16t
|
|
17
|
Moejoonisega tutvumine
|
Moejoonised joonega
|
Pliiats, paber
|
4t
|
|
18
|
Vestlus moekunstist
|
Stiili mõiste, isikupärane rõivastus. Pildistada inimesi tänaval. I
|
Ajakirjad, raamatud, fotoaparaat
|
4t
|
|
19
|
Vestlus moekunstist
|
Stiili mõiste, isikupärane rõivastus. Fotode analüüs. II
|
Ajakirjad, raamatud, fotoaparaat
|
4t
|
|
20
|
Moejoonisega tutvumine
|
Moejoonised siluetiga
|
Suure pintsliga või paberist lõigates. Paber
|
4t
|
|
21
|
Vestlus moekunstist
|
Kehatüübid ja rõivaste sobivus
|
Ajakirjad, raamatud
|
4t
|
|
22
|
Praktiline ülesanne
|
Stilistika tegemine kaaslasele
|
Kaubanduse valmisrõivad
|
6t
|
|
23
|
Moejoonisega tutvumine
|
Moejoonised pinnaga
|
Kangatükid, pliiats, liim
|
4t
|
|
24
|
Kompositsioon
|
Kavandada trükikanga muster.
|
Tušš, pastapliiats, tintenpen
|
4t
|
|
25
|
Vormiõpetus ja kompositsioon moekunstis
|
Trükimustrile sobivate rõivaste kavandamine.
|
Pliiats
|
4t
|
|
26
|
Moejoonisega tutvumine
|
Moejoonised pinnaga, ilma kontuurita
|
Kattevärvid, paber
|
4t
|
|
27
|
Aksessuaaridega tutvumine
|
Kingade, kottide joonistamine
|
Vaba (kriidid, värvipliiatsid), paber
|
4t
|
|
28
|
Praktiline ülesanne
|
Uue põneva kaunistustehnika väljamõtlemine ja kasutamine
|
Käsitöövahendid
|
4t
|
|
29
|
Praktiline tegevus
|
Kanga maalimine.
|
Kangas, kangavärvid Setacolor Transparent, laiad pintslid või värvirullid, vesi, jäme söögisool, nööpnõelad.
|
8t
|
|
30
|
Vormistamine
|
Õpimapi koostamine ja esitlemine
|
Mapp ja tehtud tööd
|
4t
|
|
|
|
|
KOKKU
|
144 tundi
|
|
|
|
|
|
|
|
|
IV Oodatavad õpitulemused
|
|
Moekunsti huviringis osalenud õpilane saab kerge ülevaate moemaailmas toimuvast. Kuna suur rõhk on joonistamisel, siis peaks aasta lõpuks õpilane oskama kujutada inimest õigete proportsioonidega, teadma, kuidas kasutada varjutamist ja kujutada inimest ruumiliselt. Olema kursis moejoonise kui kunstivormiga, selle erinevate kasutamisvõimalustega ning moejoonise kompositsiooni iseärasustega. Õpilane on saanud ülevaate erinevatest moejoonise tegemise tehnikatest. Huviringis osalenu on saanud aimu värvusõpetusest ja vajadusel oskab värve kombineerida rõivastuses. On saanud teadmisi värvuspsühholoogiast. Teab joonte ja pindade visuaalsetest efektidest ning kuidas neid saab kasutada rõivastuses. Õpilasele on tutvustatud vormiõpetust ja kompositsiooni ning kuidas silueti proportsioonide muutmine muudab figuuri proportsioone. Visandite ja kavandite läbitöötamine aitab õpilasel neid muutusi näha.
Praktiliste töödega näeb õpilane, kuidas saab kavandist valmis ese ning oluline on teada, kuidas teostada kavandit nõnda, et algne idee ei erineks valmis tootest.
Oluline on õpilaste juures põhjendamisoskuse arendamine ja julgustamine avatud suhtlemiseks, et kõik õpitu kindlasti kinnistuks.
Põhiline on, et õpilastel tekiks huvi moe kui millegi enama vastu kui masstootmine ning tohutu tarbimine. Ja moetrendidega ei pea alati kaasa tormama, et olla moodne ja moekas. Olulisem on kanda neid rõivaid, mis sobivad ning rõhutavad inimese isiksust.
|
|
V Hindamine
|
|
Hindamisele tuleb iga õpilase poolt koostatud individuaalne õpimapp, mis sisaldab aasta jooksul tehtud töid. Õpimapi vormistus on vaba, kuid peab olema veenev ja korrektne ning sisaldama ka tööde arengut visandist lõppvariandini. Jälgitakse tööde lõpetatust, vormistust, omanäolisust, arendust ja tulemust. Oluline on õpilase enda hinnang oma tööle.
Kuna teismelise eas on õpilased eriti tundlikud hinnangute suhtes, tuleks hinnata õpilasi väga läbikaalutult ja delikaatselt, mitte pärssides nende huvi kunstitegevuse suhtes. Hindamisel tuuakse esile iga õpilase tugevad küljed ning antakse innustust edaspidiseks.
|
|
|
|
|
|
|
|
E
|
T
|
K
|
N
|
R
|
L
|
P
|
| |
|
1
|
|
3
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12
|
|
|
|
15
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
27
|
28
|
|
|
|
|
|
 |
Tänane päev |
|
 |
Üritus |
|
|
|
